7. oktoobril 2023 tungis ligi 2000 terrorirühmituse Hamas võitlejat, kelle eesotsas olid Hamasi sõjalise tiiva Al-Qassami brigaadide üksused, Gazast Iisraeli aladele, tappes seal 1200 kohalikku elanikku ja võttes pantvangi 251 inimest. See sündmus vallandas sõja, mis on tänaseks oluliselt laienenud ja kestab endiselt.
Veidi enam, kui aasta tagasi alguse saanud sündmustele on viimase aasta jooksul väga erinevatest vaatenurkadest lähenetud. Iisraeli valitsuse perspektiivist on tegu kaitsesõjaga. Palestiinlased näevad sõja peamise eesmärgina palestiinlaste hävitamist. Sellele lisandub veel terve rida erinevate riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide vaateid, mis lähtuvad rahvusvahelisest õigusest, humanitaarkriisist ja muust.
Millega on siin siiski tegu ja mis on hetkel toimuva sõja juures need olulised aspektid, millest on vaja aru saada?
Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja ja islamistika lektor dr. Elo Süld ja usuteaduskonna judaistika lektor dr. Anu Põldsam panid kokku raporti, mis aitab sammukese lähemalt mõistmaks sõja põhjuseid.
"Siinne raport keskendub esmajoones just sõja osapoolte ja nende hoiakute kaardistamisele, sest vaid Iisraeli ja Palestiina ühiskonna mitmekesisust, sisemisi pingeid ja hoiakuid mõistes on võimalik aru saada nii praegusest olukorrast kui mõelda ka võimalikele tulevikustsenaariumitele. Kuid et ükski sõda – eriti Lähis-Idas – ei toimu vaakumis, vaadeldakse lisaks sellele ka erinevate riikide (Araabia, Lähis-Ida riigid, USA) ja organisatsioonide (EL, ÜRO) reaktsiooni sõja jätkumisele. Viimaks otsitakse ka lahendusi, arvestades konflikti keerukust ja sellesse kaasatud erinevaid osapooli," kirjeldavad Elo Süld ja Anu Põldsam olukorra keerukust.